Inouï tähendab sõna-sõnalt „ennekuulmatu“, kuid seda kasutatakse ka millegi erakordse, hämmastava või kujuteldamatu kohta.
Laulus loob väljend l’espace inouï de l’amour ehk „armastuse uskumatu avarus“ poeetilise pildi armastusest kui piiritust paigast, kuhu rännata.
Kate Ryani „Voyage Voyage” on suur, piire ületav rännakulaul. Sõnad liiguvad vanade vulkaanide, pilvede, soode, Hispaania tuule ja ekvatoriaalse vihma kohal. Siis lendab kujutlus pealinnade kohale, vaatab ookeani ning jõuab „plus loin que la nuit et le jour” [kaugemale kui öö ja päev]. Korduv käsk „Voyage” tähendab prantsuse keeles „reisi” või „rända”, nii et kogu laul kõlab nagu kutse mitte paigale jääda.
Teekond muutub järjest suuremaks: püha India jõgi viib Gangesi ja Amazonase juurde, Sahara luidetelt liigub pilk Fidži saartele ja Fujiyamale. „Et jamais ne revient” [ja ei tule kunagi tagasi] on eriti otsene mõte: rändaja läheb edasi, peatust ei ole. Samal ajal lendab ta „au dessus des barbelés, des coeurs bombardés” [üle okastraatide, pommitatud südamete], jättes selja taha sõja ja piiride kujutised. Laulu kõige avaram siht on „l'espace inouï de l'amour” [armastuse uskumatu, enneolematu ruum]. Kate Ryan on Belgia artist ning tema versioon annab sellele prantsuskeelsele tekstile hoogsa popliku liikumise, kuid sõnade keskmes jääb alles lihtne ja pöörane soov minna aina kaugemale.