Psykopat tähendab eesti keeles "psühhopaat". See on tugev ja dramaatiline sõna, mida lauludes just iga päev ei kuule.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada teed, mis on keerdus ja ettearvamatu, just nagu psühhopaadi mõttemaailm. Håkan Hellström laulab: "vägen är skruvad som en psykopat min vän" (tee on keerdus nagu psühhopaat, mu sõber), luues elava ja meeldejääva kujundi.
Håkan Hellströmi loos otsib jutustaja juba lapsest saadik rada „toppen av världen“ [maailma tippu]. Ema nimetab teda hellitavalt ja veidi karmilt „min lille bastard“ [mu väike värdjas] ning ütleb, et ta on kingitus mööduvalt printsilt. See segu emalikust usust ja kummalisest muinasjutust annab loole hoogu: tee tippu ei ole sirge ega lihtne, aga ta peab pärast iga lööki püsti tõusma. „Din tid kommer“ tähendab „sinu aeg tuleb“, ja korduv lause kõlab nagu julgustus, mida tuleb endale ikka uuesti öelda.
Teises pooles muutuvad pildid palju pöörasemaks: jutustaja on „född av stormen“ [sündinud tormist], näeb lindu maailma lõhki rebimas ja merd punaseks muutumas. Ta räägib ka hullumajas ootavast voodist ning paigast, mida keegi teine ei märka, otse tema silmalaugude taga. Tee sinna võiks viia, „om vägen var rak“ [kui tee oleks sirge], kuid see on hoopis „skruvad som en psykopat“ [väänatud nagu psühhopaat], mis on ühtaegu naljakas, sünge ja väga otsekohene võrdlus. Kõige selle keskel jääb alles üks kindel kujutlus: tema õlal on ingel, kes aitab tal edasi minna.