Klimtaträsket on Rootsi järve Klimtaträsk nimi. See on huvitav sõna, sest see on konkreetne kohanimi, mis annab laulule ainulaadse ja kohaliku hõngu.
Laulus viitab see kohale, kus laulja oma mootorsaaniga sõidab, sümboliseerides vabadust ja rõõmu. See pole igapäevane sõna, vaid pigem eriline viide, mis teeb selle meeldejäävaks.
Pistvakti „Ockelbo 300“ on lõbus ja siiras kiidulaul vanale mootorsaanile, keda jutustaja kohtleb peaaegu nagu ustavat sõpra. Iga päev ootab saan taluõuel ning sõit viib ta Klimtaträsketi suunas, kus lumi lendab ja mootor annab korralikult jõudu. Refräänis korratakse nime „Ockelbo 300“ ning kiidetakse seda kui „finaste som finns“ [kõige ilusam, mis olemas on]. See on meelega lihtne ja ülevoolav: jutustaja jaoks on tema saan lihtsalt kõige ilusam ja kõige parem.
Teises salmis kihutab ta mägedesse, üles-alla üle Svartfjälli, „De öppne spjäll“ [gaasid on põhjas ehk mootor töötab täie jõuga]. Bodega suits paistab juba eemalt, kuid lõpuks tahab ta koju tagasi sõita. Viimane salm lisab masinale auväärse ajaloo: see on olnud teenistuses alates 1972. aastast, vajab kolmeprotsendist õlisegu ja tekitab probleeme vaid aeg-ajalt kolvirõngastega. Rootsi kõnekeelsed vormid, nagu e sõna är asemel ja bare tähenduses „lihtsalt“, teevad laulu veel kodusemaks. Kõige naljakam ongi see, kui tõsiselt jutustaja oma vana Ockelbot kiidab: „De e den bästa skoter du kan tänka dig å få“ [see on parim mootorsaan, mida endale ette kujutada saab].