Arrego tähendab 'allaandmist' või 'järeleandmist'. See on slängisõna, mida kasutatakse Brasiilia portugali keeles, eriti mitteametlikes vestlustes.
Laulus ütleb laulja: "Tô pedindo arrego" (Ma palun allaandmist). See väljendab tema meeleheidet ja väsimust üksikuelust pärast lahkuminekut, andes edasi tunde, et ta on valmis alla andma ja oma endise partneri juurde tagasi pöörduma. See sõna on huvitav, sest see annab edasi tugeva emotsiooni ja on kontekstispetsiifiline.
See laul algab üsna naljakalt: pärast lahkuminekut läheb jutustaja sõpradega välja, joob paar jooki ja proovib taas vallalise elu elada. Aga ta tunnistab, et on roostes: „Já não uso mais aqueles papo“ [Ma ei oska enam neid jutte kasutada], millega ta kunagi kallimat endale võitis. Üksi olles tundub kõik korraga liiga palju ja samas liiga vähe. Isegi Marília Mendonça laulude kuulamine ei aita endisest suhtest üle saada. Marília Mendonça oli Brasiilia laulja, kelle nime siin kasutatakse lahkumineku- ja südamevalu-laulude sümbolina. Pablo viitab samuti muusikale, mida ta kuulab, kui hing igatseb endist kaaslast.
Ta mõtleb põgeneda Guarujásse, Brasiilia rannikulinna, et mere ääres unustada, kuid ütleb kohe: „Não vai rolar“ [See ei lähe läbi]. Mälestused osutuvad tugevamaks kui ükskõik milline reis. Endine partner ütleb, et armastab teda, kuid ei ole tagasitulekuks valmis, ja jutustaja üritab samal ajal rahulikuks jääda, häid hetki alles hoida ning lahkumisega harjuda. Kõige armsamalt kõlab tema soov kujutleda, et teine on ikka lähedal: „Deixa eu pensar que cê ainda tá aqui“ [Lase mul mõelda, et sa oled ikka siin]. Lõpus ootab ta peaaegu telefonihelinat ja sõnumit: „Oi preto, tô com saudades, vamo marca de sair sexta?“ [Hei, kallis, mul on sinust puudus, lepime reedeks kohtumise kokku?]. See teeb laulu korraga kurvaks ja veidi muigama panevaks: ta proovib edasi liikuda, kuid elab veel täielikult nende ühistes mälestustes.