Maria Joana Lyrics in Estonian by Nuno Ribeiro, Calema, Mariza
Saudade on portugali keelele omane sõna, mis kirjeldab sügavat igatsust, nostalgiat ja melanhooliat millegi või kellegi järele, kes on kaugel või kadunud. See on tunne, mis sisaldab nii kurbust kui ka armastust korraga, ja seda peetakse sageli tõlkimatuks.
Laulus korratakse sõna "saudade, saudade" ("igatsus, igatsus") ja lauldakse "Mas a saudade vai continuar" ("Kuid igatsus jätkub"), rõhutades, et see igatsustunne ei kao kunagi täielikult. Sõna kordamine annab laulule peaaegu palveliku, kurvalt ilusa tunde.
Kui sa oled kunagi kolinud uude linna suure unistuse jahile, tead täpselt seda tunnet, millest Nuno Ribeiro koos Calema ja Marizaga laulab. Loo peategelane rändab Põhja-Portugalist otse pealinna: "Eu vim do norte direto a Lisboa" (Ma tulin põhjast otse Lissaboni). Suurlinna elu pole aga pooltki nii magus, kui kallim maha jäi. Isegi kohalik kuulus ja vürtsikas võileib ei maitse enam õigesti: "A francesinha já não tem picante" (Francesinhal pole enam vürtsi). See detail toob igatsuse kohe argiselt ja eluliselt esile.
Kogu loo tuumaks on portugallaste kuulus saudade – sügav, valus igatsus, mis pitsitab rinnus. Laulja palub oma emal armsama järele vaadata ("Mamã, cuida dela por mim" – Ema, hoolitse tema eest minu pärast) ja hüüab meeleheitlikult refräänis: "Maria Joana / Apanha o primeiro autocarro / Vem ficar p'ra sempre do meu lado" (Maria Joana, võta esimene buss, tule jää igaveseks minu kõrvale). Pisaratest saab lausa jõgi, mis peaks viima tagasi armsama juurde. See on kaasahaarav poplugu kauge vahemaa piinadest ja lootusest, et kallim astub kohe bussi peale.
