Lågor tähendab 'leegid'. See on poeetiline ja dramaatiline sõna, mis loob elava kujutise.
Laulus kasutatakse seda fraasis "eld och lågor" (tuli ja leegid), mis kirjeldab intensiivset kirge ja armastust. See väljendab tunnete tugevust ja sügavust, mis põlevad laulja südames.
Victor Lekselli laulus „Eld & Lågor” („Tuli ja leegid”) räägib inimene, kes ei näita tavaliselt kurbust välja. Ta naerab valu lihtsalt minema, kuid armastatud inimese lahkumine toob tunded tagasi: „Din silhuett i horisont” [„Sinu siluett horisondil”]. Ta tunnistab, et annaks kõik, et selle inimese juures olla, ja et tema pisarad „bara brinner i mig” [„lihtsalt põlevad mu sees”]. See on ilusalt dramaatiline kujund: pisaraid pole väliselt näha, kuid sees põleb ikka.
Kõige soojem mälestus on nende esimene kohtumine: „Du dansa in i min famn” [„Sa tantsisid mu embusse”]. Siis oli „eld och lågor, inga sorger” [„tuli ja leegid, mitte mingeid muresid”], justkui põleksid kaks südant korraga. Nüüd võivad teised nende vahele müüre ehitada, kuid laulja lubab: „Jag skulle riva dem bara för dig” [„Ma lammutaksin need sinu pärast”]. Ta on veetnud öid ärkvel ja oodanud, et teine tagasi tuleks, hoides kinni unistusest, et kunagine tuli võiks taas päriseks saada.