Serenata tähendab „serenaadi”, armastuslaulu või muusikalist etteastet, millega väljendatakse kellelegi oma tundeid, sageli öösel tema akna all. Laulus ütleb Achille Lauro „fa' na serenata” ehk rooma kõnekeeles „tee serenaad”, mis seob romantilise žesti Trastevere ja Rooma öise õhustikuga.
Achille Lauro laul „AMOR“ on korraga armastusavaldus ja üsna pöörane öine ülestunnistus. Laulja ütleb: „Stanotte è per te“ [Täna öösel on kõik sinu jaoks] ning isegi kui ta homme ei naase või „butterò la vita nel cesso“ [viskan oma elu tualetti], ei taha ta oma valitud elust taganeda. See on meelega karm ja veidi musta huumoriga öeldud: ta teab, et riskib palju, kuid kinnitab, et teeks selle kõik tema pärast uuesti. „Per te, che mi fai sempre quell’effetto della prima sera“ [Sinu pärast, kes paned mind alati tundma nagu esimesel õhtul] annab laulule õrna keskme. Armastus pole siin lihtne ega turvaline, sest ta küsib otse: „Cosa resterà se mando tutto in fumo?“ [Mis alles jääb, kui ma kõik suitsuks teen?]
Kõige armsam detail viib meid Rooma: „Abbracciami Roma“ [Rooma, kallista mind] ja lubadus viia kallim „a Trastevere all’alba“ [koidikul Trasteveresse]. Trastevere on Rooma tuntud linnaosa ning „fa’ na serenata“ tähendab rooma kõnekeeles umbes „tee seren aad“ ehk laula talle armastuslaul. Sõnad „fa’ na“ on siin kohalik, lühendatud kuju, mitte standarditaolise õpiku-itaalia vorm. Laulja kujutleb viimast ööd tohutu taeva all, enne uinumist Rooma embuses, ja kardab, mis temast jääks, kui ta enam kallima juurde ei tuleks ega leiaks kohta, kus turvaliselt magada. „Torna presto, amor“ [Tule ruttu tagasi, kallis] kõlab nagu väike lause, mida ta loodab ikka kuulda. See teeb loo suurejoonelise öise draama väga isiklikuks: üks armastus, üks linn ja otsus mitte loobuda valitud elust.