Accarezza tähendab „paitab” või „silitab” ning pärineb verbist accarezzare. Laulus kirjeldab see pisarat, mis õrnalt üle näo liigub ja seda justkui hellitab.
See on poeetiline ja meeldejääv kujund, sest tavaliselt seostatakse paitamist inimesega, mitte pisaraga. Sõna annab romantilisele hetkele õrna ja kujutlusvõimelise tähenduse.
Annalisa laul „Una Finestra Tra Le Stelle“ („Aken tähtede vahel“) viib armastuse öisesse, peaaegu maagilisse ruumi. Laulu minategelane ütleb, et ta muudab oma nägu ja mõtteviisi, sest teine inimene paneb teda maailma teisiti nägema. Isegi pisar võib muutuda mänguliseks hetkeks: „Se una goccia di una lacrima versata / Ti accarezza il viso mentre ridi e dici / Che è la pioggia“ [„Kui valatud pisarapiisk su nägu paitab, samal ajal kui sa naerad ja ütled, et see on vihm“]. Kallistus teeb hirmu „magusamaks“ ning lähedus lubab tal märgata isegi öö lõhna. See on armas kujutlus kahest inimesest, kes muudavad argise hetke millekski eriliseks.
Kõige ilusam pilt tuleb refräänis: „Disegna una finestra tra le stelle da dividere col cielo / Da dividere con me“ [„Joonista tähtede vahele aken, mida jagada taevaga, mida jagada minuga“]. See aken on nagu ühine vaade kuhugi avaramasse maailma. Suudlus saab lausa hingamise tingimuseks: „l’ossigeno mi arriva dritto al cuore / Solo se mi baci te“ [„hapnik jõuab otse mu südamesse ainult siis, kui sina mind suudled“]. See pole sõnasõnaline väide, vaid teadlikult suur ja romantiline liialdus. Laul räägib inimesest, kelle sõnad täidavad maailma „värvide ja helidega“ ning aitavad näha seda, mida minategelane varem ei osanud märgata. Lõpus jääb järele lihtne soov: selle inimese läheduses pole enam millestki puudust.