Wygnańców tähendab „pagulaste” või „väljasaadetute” ja pärineb sõnast wygnaniec ehk inimene, kes on sunnitud oma kodust lahkuma. Laulus kirjeldab fraas „banda wygnańców” seltskonda, kes otsib armastust ja pääseteed, mis annab suvisele peomeeleolule ootamatult melanhoolse ja poeetilise varjundi.
Bedoesi ja Laneki „Nadchodzi Lato” („Suvi on lähenemas”) viib meid suvepeole, kus rahvahulk ja mereäärne melu ei tähenda, et inimesed tunnevad end hästi. Laulus otsib üks naine pääsu „zabawie i tańcu” („mängust ja tantsust”) ning armastust „w tej bandzie wygnańców” („selles heidikute kambas”). Tema laialivalgunud huulepulk annab jutustajale märku, et ta on tee kaotanud, ja isegi rahvarohke mereäär ei täida südames olevat tühjust. Korduv „Nadchodzi lato” kõlab nagu suvine hüüatus, kuid selle all on üsna üksildane pinge.
Laulu kõige otsekohesem hetk palub välimuse asemel ausust: „Nie pokazuj mi pupy, pokaż mi pasję” („Ära näita mulle tagumikku, näita mulle kirge”) ja „Nie masz być perfekcyjna, masz być prawdziwa” („Sa ei pea olema täiuslik, sa pead olema päris”). Ripsmete eemaldamine ja meigi mahapesemine ei tähenda siin lihtsalt välimuse muutmist, vaid maski ära võtmist. Samal ajal mainitakse narkootikume kui viisi midagi üldse tunda, ning jutustaja pakub abi: kui sul on probleem, räägi mulle, ma ei ütle kellelegi. Lõpus muutub toon segasemaks ja valusamaks: ta on nimetanud juba järgmist tüdrukut selle naise nimega ning ütleb, et naeruks pole täna põhjust. Siis paiskub sisse korduv käsk „trzęś tym” („raputa seda”), mis kõlab korraga peona ja katsena kurbust tantsuga üle karjuda.