Zauberkraut tähendab sõna-sõnalt „võlurohtu” ehk maagiliste omadustega taime või ravimtaime. Laulus antakse seda haavadele tuha kõrvale, mistõttu loob see müstilise pildi tervendamisest ja muistsetest loitsudest.
See on meeldejääv liitsõna, mis ühendab saksa keeles Zauber („võlu”) ja Kraut („rohi” või „taim”).
Fauni „Neun Welten“ viib meid otse öisesse muinasjutumaailma, kus armastus on seotud päästmise ja maagiaga. Laulja meenutab kedagi, kes andis talle lootust, võttis valu ja kinkis isegi oma südame: „Du gabst mir Hoffnung, nahmst den Schmerz“ [Sa andsid mulle lootust ja võtsid valu]. Alles pärast öö varje jõuavad nad sellesse punkti. Seejärel ületab teine tegelane nõiduse ja mõõga abil üheksa maailma ning vabastab laulja pimeduse kaitse all ahelatest. Päris sõnasõnaline seiklus, mitte lihtsalt „sa aitasid mul raskest ajast üle saada“.
Kõige meeldejäävam kujund on abi, mis jätab kehale märgi: „Gabst mir Asche auf die Haut“ [Sa andsid mulle tuhka nahale] ja haavadele antakse „Zauberkraut“ [võlurohtu]. Korduv vanapõhjala-sugune fraas „Níu man ek heima, níu íviði“ [Mäletan üheksat maailma, üheksat ...] seostub laulu üheksa maailma kujutlusega, samal ajal kui saksa salmid jutustavad vabastamisest ja tagasitoomisest. Lõpus jõuab rändur tagasi oma „reines Herz’i“ [puhta südame] juurde. See on suurte mõõkade, öö ja nõiduse lugu, mille keskmes on väga konkreetne tegu: keegi läbib üheksa maailma, et sind tagasi enda juurde tuua.