Fanaberie tähendab 'kapriisid', 'veidrused' või 'tujukused'. See on huvitav sõna, mis viitab sageli ekstravagantsetele või ebamõistlikele soovidele ja käitumisele.
Laulus viitab see korduvatele ja ehk isegi irratsionaalsetele mustritele või harjumustele, mis suhetes esinevad. See annab edasi tunde, et tegelased on lõksus korduvatesse, ehk isegi kahjulikesse käitumismustritesse, millest nad ei suuda vabaneda.
Karolina Stanisławczyki laul „Cliché” räägib suhtest, milles mõlemad pooled annavad teineteisele ikka uusi võimalusi, kuid midagi ei muutu. Jutustaja tunneb, et teine inimene võtab temalt jõu: „Czuję że zabierasz ze mnie siłę” [Ma tunnen, et sa võtad mult jõu]. Kui teine vaikib, räägib ta tühjade seintega, ja kui nad lõpuks räägivad, kõlavad vastused nagu kulunud vabandused. Poolakeelne cliché tähendab klišeed või banaalset, liiga tuttavat fraasi. Seepärast kõlabki „Gadasz banał frazes cliché” [Sa räägid banaalsust, fraasi, klišeed] veidi teravalt ja isegi pilkavalt: sõnad on olemas, aga sisulist vastust ei tule.
Laulu kujundid muutuvad aina raskemaks. Nende ühine „klaasmaja” seisab tühjadest mõtetest vundamendil, vanad mälestused pleegivad ning vaikne vool viib neid pidevalt allapoole. „Bo dla nas przestał grać ostatni takt” [Sest meie jaoks lakkas viimane takt mängimast] ütleb otse, et nende ühine lugu on läbi, isegi kui nad proovivad valu jälle tuimaks juua ja kordavad samu kapriise. Kõige karmim on korduv „My tacy sami” [Me oleme jälle samasugused]: nad tunnevad mustrit ära, kuid jäävad sellesse ikka tagasi. See on laul rääkimisest siis, kui peaks vaikima, vaikimisest siis, kui oleks vaja ausat vastust, ja suhtest, mis vajub alla omaenda kulunud fraaside all.