Arrequérar on haruldane Caló taustaga sõna, mida igapäevases portugali keeles peaaegu ei kohta. Laulus tähendab see enda väljendamist ja laulmist Caló keeles, rõhutades laulja kultuurilist identiteeti ja uhkust oma päritolu üle.
„Calon” on uhke ja otsekohene enesetutvustus. Laulja räägib veres voolavast päritolust ja uhkusest olla calon: „O sangue que corre cá dentro / E o orgulho de ser calon” [„Veri, mis voolab siin sees, ja uhkus olla calon”]. Sõna calon tähistab siin tema romi kogukonna identiteeti. Ta ei hoia oma päritolu tagasi, vaid lubab: „Vou cantar com sentimento / E vou mostrar ao mundo quem sou” [„Ma laulan tundega ja näitan maailmale, kes ma olen”]. Korduv „Uoh uoh ih ih” lisab loole hõike, mida on lihtne kaasa laulda.
Laulu kõige tugevam mõte on vabadus elada enda valitud viisil. „Eu vivo à minha maneira / Eu canto à minha maneira” [„Ma elan omal viisil / Ma laulan omal viisil”] kõlab peaaegu nagu isiklik moto. Rida „Para nós não há fronteira” [„Meie jaoks pole piire”] lükkab piirangud kõrvale, samal ajal kui „Cigano já não vive à volta da fogueira” [„Mustlane ei ela enam lõkke ümber”] ütleb otse, et vana kujutlus romi elust ei määra tänapäeva inimest. Lõpus muutub sõnum veel jõulisemaks: „E se um cai / Cai outros mil” [„Ja kui üks langeb, langeb veel tuhat”]. See on suur, pisut dramaatiline hüüatus ühtsuse ja vastupidavuse kohta, mitte vaikne mõtisklus.