Landaus tähendab prantsuse keeles lapsevankreid. See on haruldane ja veidi vanamoeline sõna, mis pärineb algselt teatud tüüpi vankri nimetusest.
Laulus kirjeldatakse, kuidas Seine'i ääres jalutavad paarid, kes lükkavad lapsevankreid. See detail loob sooja ja elujaatava pildi armastusest, perest ning uuest algusest.
Patrick Brueli laul „Encore Une Fois” räägib armastusest, mis tuleb pärast haiget saamist tagasi. Laulja tunnistab, et kui armastus „est tombé par terre” [on maha kukkunud], tundub hetkeks, et nüüd on kõik läbi, kuid tegelikult elatakse see üle. Ta on varasemast vähem naiivne, tema süda on juba „kasutatud”, ja ometi armastab ta seda inimest nagu esimest korda. Väljend „faire une affaire” tähendab siin umbes „hea tehingu teha”: see on üpris naljakas ja otsekohene viis öelda, et teisel inimesel on võimalus saada süda, millel on juba kogemusi.
Korduv „Encore une fois, encore plus fort” [veel kord, veel tugevamalt] lükkab kõrvale lubaduse „mitte kunagi enam”. Mineviku lood on nad küll ära märkinud, kuid sellest suhtest võetakse vastu kingitus. Nad jalutavad Seine’i ääres, Pariisi tuntud jõe kaldal, näevad paare lapsevankritega ja liiguvad rahulikult edasi. Väliselt pole nad enam samad inimesed, kuid sees tunnevad nad end ikka teismelistena. Rea „C’est beau, c’est con, ouais, c’est la vie” [see on ilus, see on rumal, jah, selline elu on] otsekohene „con” on kõnekeelne sõna tähendusega „rumal” või „totter”. Just see teebki loo armsaks: nad ei tea, kuhu tuul neid viib, kuid praegu on nad koos, tema käsi teise seljal, ja armastus on tugevam kui mõlema ettevaatlikkus.