Hazan tähendab 'sügis' või 'lehtede langemise aeg'. See on poeetiline ja veidi vanamoodne sõna, mis annab laulule sügavust ja melanhooliat.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada aega, mil armastus või õnn pole veel saabunud. Fraas "Hazan gelmemişti henüz" (Sügis polnud veel saabunud) viitab lootusele ja ootusele, et midagi ilusat on veel ees, enne kui elu raskused või lõpp saabuvad.
„Derdime” tähendab umbes „minu murele” või „minu valule” ning see kordub refräänis nagu palve: „Bir çare olsan derdime” [kui sa oleksid mu murele lahendus]. Laulja meenutab aega enne lähedust: ta igatses teist inimest, polnud tema kätt puudutanud ega nägu näinud ning polnud teda veel suudelnud. Siis aga muutus kõik: „Gözümü sen bürüdün” [sina täitsid mu pilgu] ütleb üsna otse, et kogu tähelepanu läks sellele inimesele. Samal ajal on pildis ka sügis, mis pole veel saabunud, ja õun, mis pole veel puu otsast kukkunud. Need „veel mitte” hetked annavad laulule tunde, nagu oleks mingi tähtis sündmus alles ootamas oma aega.
Teises salmis muutub pilt valusamaks ja veidi liigagi dramaatiliseks: „Ruhuma sapladın kalbini” [sa lõid oma südame mu hinge sisse]. Laulja ütleb, et see ei tapnud teda, kuid ta on elust väsinud ja tunnistab, et oli joomise maha jätnud, sest „böyle geçmiyor ömür” [nii ei möödu elu]. Ta tahaks leida endale tee, mineviku eest põgeneda ja sellest maailmast eemalduda. „Henüz beni sevmemiştin” [sa polnud mind veel armastanud] kordub koos õunaga, mis pole langenud, justkui tuletaks laulja meelde, et armastus, mida ta ootas, polnud siis veel päriselt alanud. See teeb refrääni eriti otseseks: ta ei palu suuri seletusi, vaid tahab, et teine inimene oleks tema murele lahendus.