Underlag tähendab sõna-sõnalt „alust” või „toetuspinda”. Laulus kasutatakse seda kujundlikult: laulja ütleb, et kui teine inimene peaks kukkuma, võib ta talle toeks olla.
See on huvitav rootsi sõna, sest see võib tähendada nii füüsilist alust kui ka emotsionaalset tuge. Romantilises kontekstis loob see kujutluse kellestki, kes on alati olemas, et teist inimest toetada.
Selles loos on kaks inimest, kes tunnevad end täiesti omaette maailmana. Nad võivad jääda teki alla, kus kallima keha on „mitt tak“ [minu katus], ja laulja lubab: „Ingen fara om du faller / Kan vara ditt underlag“ [pole hullu, kui sa kukud, ma võin olla sinu alus]. See on korraga hell ja veidi vallatu kujutlus: üks inimene pakub teisele nii peavarju kui ka tuge. Laulja naudib puudutusi, teise keha enda vastas olemist ja pilku, mis teda puudutamise ajal saadab.
Kõige meeldejäävam kujund on „Fem tusen volt mellan oss två“ [viis tuhat volti meie kahe vahel]. See ei tähenda päriselt elektripinget, vaid nende vahelist tugevat särinat ja tõmmet. Teised ei saaks nende erilist sidet aru, sest „Ingen annan är som mig för ingen annan är som dig“ [mitte keegi teine pole minusugune, sest mitte keegi teine pole sinusugune]. Nad jagavad õhtu lõpus viimast sigaretti ja märkavad, et kõik pilgud on neil: nende vahel on midagi, mida teistel ei ole. Korduv „Bara du och jag“ [ainult sina ja mina] teebki loo mõtte väga selgeks: ülejäänud maailm võib vaadata, aga selle viietuhande voldi sisse pääsevad ainult nemad.