Nasip tähendab türgi keeles inimesele saatuse või jumaliku korralduse poolt määratud osa, õnne või elusaatust. See on kultuuriliselt tähenduslik sõna, millel pole eesti keeles üht täiesti täpset vastet.
Laulus esineb see kujul nasibimi aldım, mis tähendab ligikaudu „sain kätte selle, mis mulle oli määratud” või „olen sellest suhtest oma osa kätte saanud”. Väljend annab lahkuminekule saatuse ja lõpliku otsuse varjundi.
Tuğba Yurti laulus „İnceden İnceden“ räägib endine kallim liiga hilisest tagasitulekust. Laulja ütleb otse: „Geri dönmek için geç kaldın“ [Sa jäid tagasitulekuga hiljaks] ja küsib, mida teine inimene tema ellu üldse juurde tõi või mida tema puudumine nüüd ära võtta saaks. Ta usub, et valu leeveneb „ühe või kahe päevaga“ ning et ta saab edasi vaadata. Väljend „bağladığım karalar“ tähendab türgi keeles leinamist või kurbuse kandmist, seega lubab ta oma seotud leinapaelad lahti päästa. Isegi kui endine muutuks kiviks tema teel, ütleb ta väga kujundlikult, et tema süda purustaks selle takistuse.
Kõige mängulisemalt kõlab korduv palve: „Gel deneyelim“ diyorsun, olur mu yeniden? [Sa ütled: „Tule, proovime“, aga kas uuesti sobib?] Teise inimese sõnad paitavad teda „inceden inceden“ [õrnalt, vaevumärgatavalt], kuid ta ei lase end enam ära rääkida: „Kanmam be oğlum, neler gördüm neler“ [Ma ei usu sind, poiss/mees, ma olen nii mõndagi näinud]. Sõna „be“ lisab kõnekeelset rõhku ja „oğlum“ tähendab sõna-sõnalt „mu poeg“, kuid siin on see pigem familiaarne „kuule, mees“. Laulja on kõikvõimalikke lubadusi juba kogenud ning ütleb: „Nasibimi aldım, tüm yeminlerden“ [Sain oma saatuseosa kätte kõigist neist vandetest]. See on enesekindel vastus inimesele, kes tuleb tagasi alles siis, kui teine on juba edasi liikumas.