Chissenefrega on väga kõnekeelne itaaliakeelne väljend, mis tähendab umbes „mind ei huvita” või „ükskõik”. See tuleb fraasist chi se ne frega? ehk „keda see huvitab?” ning laulus kasutatakse seda nimisõnalaadselt, et kirjeldada ükskõiksusehetki, mis vajuvad unustamatute mälestuste merre.
Adriano Celentano ja Mina laul „E' l'amore” viib meid öisesse, kitsasse üksindusse: trepikojas on pime, vaikus teeb haiget ja linn liigub samal ajal õues edasi. „Il soffitto è un cielo stretto” [lagi on kitsas taevas] on eriti kõnekas kujund: tuba justkui surub inimese enda sisse. Uhkus on muutunud haiguseks, telefon vaikib ning armastus ei lase rahu saada. Laulja vaatab telefoni, mis ei helise, ja tunnistab otse: „È l'amore che brucia l'anima” [see on armastus, mis põletab hinge].
Mõte, millest ta lahti ei saa, istub peas nagu nael oimukohas. Isegi „chissenefrega”, itaaliakeelne kõnekeelne väljend „keda huvitab” või „mul on ükskõik”, ei aita, sest mälestused ujutavad selle ükskõiksuse üle. Laul liigub valusa vastuolu poole: sama armastus, mis hinge põletab, võib hinge ka päästa. Lõpus kõlab väga otse „Non è vita questa vita senza lei” [see elu ei ole elu ilma temata]. See on armastus, mis ei lase magada, vaikivat telefoni ignoreerida ega teist inimest unustada.