Martılar Lyrics in Estonian by Edis

Boynu bükük tähendab sõna-sõnalt „painutatud kaelaga”, kuid idiomaatiliselt kirjeldab see kurba, löödud või murtud olekut. Laulus muudab Edis isegi laulud selliseks, justkui oleksid need tema kaotuse tõttu kurvad ja alistunud, mistõttu on see väljend eriti poeetiline ja meeldejääv.

Edis on siin Türgist pärit laulja, kes laseb jutustajal rääkida lahkumineku järel peaaegu paluval toonil. Ta vaikib mälestuste pärast, kuigi teine inimene laseb tal kuulata „boynu bükük şarkılar” [longu vajunud kaelaga, kurbi laule]. Türgi väljend „boynu bükük” kirjeldab kedagi, kes on kurb ja murtud. Ilma armastatuta tundub elu talle surmaga peaaegu samaväärne: „Sen yoksan ölümden ne farkı var?” [Kui sind pole, siis mis vahet on surmal?]. Ta palub: „Dön artık, üzülecek martılar” [Tule juba tagasi, kajakad hakkavad kurvastama]. Kajakad muutuvad siin justkui mahajäetud ranniku kaaslasteks, kes ootavad koos temaga.

Laul läheb vahepeal mängulisemaks ja liialdavaks. „Kitabını uydur sen” [Mõtle oma lugu välja] on kõnekeelne viis öelda, et teine võib oma vabanduse ise välja mõelda, sest jutustaja võtaks ta ikkagi tagasi: „Yine bana gel, ben kölen olurum” [Tule jälle minu juurde, ma oleksin sinu ori]. Ta palub teisel olla oma kitarri keel ja ravim haavadele, siis kurdab, et õhtuti ilma temata läheb ta hulluks. „Böyle sevmeden anlamazlar” [Ilma niimoodi armastamata nad aru ei saa] ning „kan damarda durmuyor” [veri ei püsi soontes] annavad edasi rahutut iha. Kõige armsam detail on soov suudelda „şu bal yanaktan” [seda meekarva põske]. Samal ajal nimetab ta armastust hasartmänguks, milles tal õnne pole, sest iga ärkamine, rääkimine ja mõtlemine viib ta ikka sama inimeseni.