Antan tähendab 'ammust' või 'kauget minevikku', vanamoodne ja poeetiline prantsuse sõna, mida kuuleb pigem laulus ja luules kui igapäevases kõnes. See kannab endas nostalgilist, unenäolist tunnet.
Laulus laulab Indila "Devant cette photo d'antan" ("Selle vana foto ees"), vaadates vana fotot, mis toob meelde kadunud armastuse. Sõna annab sellele hetkele sooja ja kergelt kurva mineviku hõngu.
Prantsuse laulja Indila poplugu „Love Story” räägib armastusest, mis keeldub kustumast, isegi kui teine inimene on läinud. Loo tegelane seisab vana foto ees roos käes („Une rose à la main” [roos käes]) ja räägib tühjusesse kellegagi, keda seal enam pole („Il est seul, il lui parle souvent” [ta on üksi, ta räägib temaga tihti]). Teised võivad pidada teda hulluks, aga laulja raiub vastu: „Il n'est pas fou, il l'aime c'est tout” (ta pole hull, ta lihtsalt armastab teda). See on ühtaegu kurb ja äärmuslikult visa pühendumine.
Laulu edenedes muutub lugu veel dramaatilisemaks. Kuulaja kuuleb meeleheitlikke lubadusi anda ära kogu oma kuld („Je t'offrirai tout mon or” [ma kingiksin sulle kogu oma kulla]) või oodata sadamas, valmis pakkuma lausa oma viimast hingetõmmet („mon dernier souffle de vie”). Samas leidub siin lootust: laul tuletab meelde, et üksainus küünal suudab valgustada tervet ööd („Une bougie peut illuminer la nuit”) ja armastus võib teha narrist kuninga („L'amour fait d'un fou un roi”). See on siiras ja tormiline ballaad tingimusteta tunnetest.